• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 11.11.14, 06:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Poliitiku kadunud sularaha

Sotsiaaldemokraadist justiitsminister Andres Anvelt elas viis aastat tagasi enne kohalike omavalitsuse valimisi üle kummalise juhtumi. Nimelt avastas alles poliitikateed alustav endine politseinik ja kirjanik kodus peetud peo käigus, et kaduma on läinud suur kogus sularaha.
Justiitsministril Andres Anvelt
  • Justiitsministril Andres Anvelt Foto: Eiko Kink
Kes on kes
Andres Anvelt
2001–2003 oli Andres Anvelt keskkriminaalpolitsei direktor. Enne seda töötas ta aastaid politseis.
2004–2006 politseikolledži direktorina.
2007–2011 tegutses Anvelt Eesti kaitseväe juhataja, Ants Laaneotsa julgeolekunõunikuna.
2011–2014 riigikogu XII koosseisu liige. Ta oli riigikogu korruptsioonivastasesse erikomisjoni esimees, kuulus VEB Fondi uurimiskomisjoni, välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud uurimiskomisjoni ning riigikogu õiguskomisjoni.
Allikas: justiitsministeerium
2011. aastal esilinastus Andres Puustusmaa film „Rotilõks“, kus tuntud poliitikult, keda kehastas Mait Malmsten, varastati peo käigus 500 000 eurot sularaha. Mängufilm ei ole aga sugugi väljamõeldis, vaid põhineb tõestisündinud lool. Nimelt korraldas praegu justiitsministri ametit pidav sotsiaaldemokraat Andres Anvelt 2009. aastal oma romaani põhjal tehtud filmi „Punane elavhõbe“ filmimise lõpupeo. Hommikuks oli Anvelti kodust aga kadunud suur summa sularaha. Äripäeva andmetel võis summa ulatuda kuni 200 000 kroonini ehk ligi 13 000 euroni.
Anvelt keeldus ütlemast täpset summat, mille kadumine talle paanikat tekitas. „See oli lähedase sugulase raha,“ ütles ta. Raha oli tema sõnul mõeldud kodus oleva investeeringu jaoks. „See pole üldse tähtis, see on minu perekond. Keegi ei saa küsida, miks ma hoian mingit summat kodus. Oma aluspükse ma ka kellelegi ei näita,“ ütles ta.
Anvelti sõnul oli tegu väikese summaga. Spekuleeritud 200 000 krooni on tema sõnul kolossaalne summa, mida ta enda sõnul kunagi käes pole hoidnud. Ometigi mainis ta intervjuus 200 000 krooni esimesena ise. „Millisest summast te räägite? 200 000, 500 000? Kroon või euro?“ vastas Anvelt vestluse hakatuseks umbmäärasele küsimusele, miks poliitikul suur summa sularaha kodus on.
Neli kahtlusalust
Anvelt otsis raha taga kolm päeva, mille vältel käis tihe kahtlustatavate süüdistamine ja pitsitamine. Kahtlusaluseid oli neli, nende hulgas ka Andres Puustusmaa, keda Äripäeval tabada ei õnnestunud. Lõpuks leidis Anvelt raha koristamise käigus üles oma enda kodust. Anvelti sõnul oli ta selle ise varem teise kohta tõstnud. „Pidu oli, saate aru,“ ütles ta, lisades, et raha kadumist märgates tabas teda paras šokk. Raha üles leides tabas teda seevastu enda sõnul koguni nii suur kergendus, et ta lausa oksendas.
Anvelt rõhutas, et vahepeal kaduma läinud sularahahunnik polnud kuidagi seotud tema poliitikukarjääriga – tol ajal töötas ta kaitseväejuhataja Ants Laaneotsa nõunikuna. Toona alles esimesi samme poliitikas astunud Anvelt kuulus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kuid enda sõnul ta aktiivselt poliitikaga ei tegelenud. „Ma rõhutan, ma polnud poliitik. Töötasin siis kaitsejuhataja nõunikuna. 2009. aastal. Olin erakonnas küll, kuid aktiivse poliitikaga ei tegelenud. Käisin tol ajal tööl,“ rääkis Anvelt, kes annetas toona erakonnale kokku 3250 krooni.
Sama aasta sügisel kandideeris ta Tallinna volikokku, valimistel sai ta 1195 häält. 79 volikokku pääsenust andis häältearv paremuselt 33. koha. Enda sõnul ta raha kadumise ajal veel volikokku kandideerimise plaanist ei teadnud. Ta lisas, et oli juhtunu ajal palgata puhkusel ja tegeles kaks kuud vaid „Punase elavhõbeda“ filmimisega.
Anvelt keelas teistel rääkimise
Äripäevale teadaolevalt jäid, nagu filmis, Anvelti rahavarguses süüdistamisel sõelale neli inimest, kes peolt viimasena lahkusid, nende seas filmirežissöör Andres Puustusmaa ise ja ka operaator Mait Mäekivi. Pärast pikka vaikust telefonis vastas Mäekivi, et tema Anvelti kodus juhtunud sündmust kohe kindlasti kommenteerida ei soovi. Anvelt märkis aga, et leppis juba eelmisel nädalal kaasosalistega kokku, et juhtunust räägib avalikkusele edaspidi vaid tema. „Neli inimest on sõpruskond. Rääkisime inimestega veel eelmine nädal ja otsustasime et kui keegi räägib sellest, siis ainult mina. On olemas sellised asjad nagu sõbrad,“ ütles ta.
Pärast juhtunut otsustas Anvelt Puustusmaaga samal teemal filmi teha. Anvelti sõnul pole filmis figureerinud poliitik kuidagi seotud tõestisündinud looga, reaalsusele vastas vaid sõprade vaheline kahtlustusring. Ta lisas, et kui kellelgi kaob peo käigus raha ära ja selle ümber 3-4 tõenäolist süüdlast, siis hakatakse ilmselgelt üksteist kahtlustama.  „Ma tegin sellest juhtumist ise filmi. See peaks ju täielik enesetapp olema, kui ma teen mängufilmi sellest, kuidas ma mingit raha olen pesnud,“ ütles ta. Ta lisas, et „Punase elavhõbeda“ filmis istub peategelane verise ja läbipekstuna. „Võib-olla võtame siis seda ka ülestunnistusena, et ma peksin tol ajal pätte nii, et nad verest tilkusid,“ rääkis ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele